Libedad kõnniteed ei ole Eesti kliimast tulenev paratamatus

Iga talv kurdame ja nuriseme kui võimatu ning ohtlik on jalakäijatel liikuda paksus lumesopas või jäätunud kõnniteedel. Lahendame järgmiseks talveks selle kõnniteede koristamise probleemi lõpuks ära. Vajalik koristustehnika on selleks olemas, tuleb vaid  seadust muuta ning omavalitsustel prioriteete seada, kirjutab SAMI Machinery tegevjuht Villu Valm.

Eesti linnatänavad on talvel kohati nii paksu lume all, et seal võiks korraldada räätsamatkasid. Sulaga muutuvad need aga ebatasasteks uisuradadeks või siis kattuvad ekstreemspordi harrastamiseks sobilike suurte jäämügaratega. Eakad inimesed ei julge õue minna, kartes kukkudes murda oma puusaluu. Samas manitsevad linnapoliitikud inimesi oma isiklikust autost loobuma ja selle asemel jalgsi, rattaga või siis ühistranspordiga tööl käima. No kuidas see oleks sellistel teedel mõeldav?

See ei pea nõnda olema. Stockholmis, Helsingis, Oslos ja nüüd ka suures osas Riias 

on kõnniteed talvel lumest ühtmoodi korralikult puhtaks roogitud ja seal käib regulaarne libedusetõrje. Naaberriikides tuiskab ja sajab lund täpselt samamoodi nagu Eesti linnades ning ka temperatuur hüppab talvel üles-alla plusskraadidest karmi pakaseni. Erinevalt meist on neil kõnniteed hooldatud ja inimesed ei kuku seal oma konte puruks.

Naaberpealinnades koristavad lund omavalitsused

Erinevus seisneb selles, et naaberpealinnades on kõnniteede puhastamine tehtud omavalitsuste ülesandeks ning nii kõnni- kui sõiduteede lumekoristust ja libedusetõrjet tellitakse tsentraliseeritult. Eesti ehitusseadustik kohustab neid töid aga endiselt tegema linnades ja alevikkudes kõnnitee äärde jäävate maatükkide omanikel. Sisuliselt peavad majaomanikud koristama linnale kuuluvaid teid ja kui nad seda piisavalt hoolikalt ei tee, siis saavad trahvi. 

Kui tuhanded inimesed teevad neid töid trahvi ähvardusel oma erinevate võimaluste ja ajaressursi raames, siis lihtsalt ei ole võimalik tagada teede ühtlast ja kvaliteetset hooldust. Näiteks Tallinnas hooldatakse majaomanike poolt sedasi ligi miljon ruutmeetrit teid. Selline töökorraldus lihtsalt ei toimi.

Suured korteriühistud, büroomajade omanikud ja ettevõtted saavad seda mõnelt koristusteenuse pakkujalt sisse osta, kuid väikeste korter- ja eramajade omanikud on sunnitud teedelt lund ise lükkama. Neil pole selleks vastavat tehnikat ega ka töö ja kooli kõrvalt aega.

Inimesed ei saa tee puhastamiseks töölt ja koolist ära tulla, kui väljas sajab paksu lund või jäävihma. Paljud on päevi kodust eemal Eestimaa teises otsas või välismaal. Talvel jäädakse sageli haigeks ja eakatel majaomanikel ei pruugi selle tööga tegelemiseks olla jõudu ning tervist. Seetõttu ongi meie kõnniteed kohati raskesti läbitavad.

Eriti eramajade piirkonnas võib näha ka olukorda, kus majaomanike poolt hommikul puhtaks roogitud kõnni- ja sissesõiduteed lükkab autoteed puhastav lumesahk päeval uuesti lund täis. Kui päeval on aga sula ja õhtul külmetab, muutub see lumevall jäämäeks, millest inimese jõud üle ei käi. Munitsipaalpolitsei teeb selle koristamata jätmise eest aga trahvi ikkagi. 

Kõnniteede puhastamiseks on tehnika olemas

Kuigi meie kõnniteedel vuravad ringi pakirobotid, siis jalgteid puhastame endiselt labida, kirka ja raudkangiga nagu elaksime 18. sajandil. Samas on tänapäevane tehnika selleks olemas, kaasa arvatud saha ja roomikutega väikesed robotid. Viimased on siiski veel tulevikutehnoloogia ja praegu saavad kõnniteedel lume koristamisega suurepäraselt hakkama väikesed laadurid, traktorid ja isegi ATV-d, mis on varustatud  sobivas mõõdus sahkade ning libeda tõrjumiseks mõeldud graniitkillustiku- või liivapuisturitega. 

Majaomanikele käiks selliste seadmete ostmine muidugi üle jõu. Omavalitsustele oleksid need jõukohased, kuid palju otstarbekam on osta kõnniteede lumest ja jääst puhastamine mõnelt teehooldusfirmalt teenusena sisse. Samamoodi nagu tellitakse praegu sõiduteede korrashoiuteenust, võiks edaspidi panna ühishankesse ka kõnniteede hooldamise. 

Selleks oleks vaja aga esmalt muuta ehitusseadustikku, et teha kõnniteede lume- ja libedusetõrje kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Linnavalitsused muidugi kurdavad, et selleks pole neil raha. Kuid eks see ole rohkem prioriteetide seadmise küsimus. Kui linnavõim on juba seadnud eesmärgiks meelitada/sundida inimesi kasutama erasõidukite asemel rohkem ühistransporti, jalgrattaid ja käima jala, siis tuleb linnakodanikele luua ka vastavad tingimused.

Näiteks Tallinna linnavalitsus on varasemalt väitnud, et kõnniteede tsentraliseeritud lumekoristus läheks maksma umbes 20 miljonit eurot. Teadupärast on pealinna tänavune eelarve 1,26 miljardit eurot. Selle summa ulatuses on kindlasti võimalik vastavalt linna prioriteetidele rahaeraldusi ümber mängida.

Järgmise sammuna saaks siis juba arutada, kuidas kaasajastada teede seisundinõuete määrust, et muuta kõnniteede talihoolduse normid Põhjamaade standarditele vastavaks.