TÄNAVATOLMU HOOAEG: teede ja platside õigeaegne puhastamine vähendab tervisekahjusid

Päikesepaisteline ja kuiv kevadpäev võib tänavatolmu tõttu kujuneda linnainimestele ebamugavaks ja tervistkahjustavaks katsumuseks. Õigete koristusmeetoditega ja omavalitsuste poolt seatud nõuetega saab tänavatolmu tekkimist ja lendlemist vältida, kirjutab SAMI Machinery tegevjuht Villu Valm.

Kevadel saabub linnadesse tolmuaeg, kui lume sulamise järel hakkavad tuulega lendama suured tolmuosakesed. Talvel on lume peale kogunenud palju mustust, mis muutub pärast sula teetolmuks. See sisaldab eri tüüpi ja suurusega osakesi, mis tekivad näiteks rehvinaastude poolt asfalti kulutades, autode piduritest ning rehvide kulumisest aga ka puistatud liivast, ehitustööde tolmust ja õietolmust.

 

Tolmu hulka mõjutab ilmastik ning eriti palju on seda lendlemas päikesepaistelistel ja kuivadel kevadpäevadel. Enim on see probleemiks linnades ja tiheda liiklusega teede ääres kuid ka väiksemates linnapiirkondades.

 

Peale selle, et silma ja ninna tungiv teetolm ei lase inimestel kevadet nautida ning tuules lendlev liiv kahjustab autode esiklaase ja värvkatet, on tahked peenosakesed ka väga kahjulikud meie tervisele. Euroopa Keskkonnaameti andmetel põhjustavad tahked peenosakesed igal aastal Euroopas üle 400 000 inimese enneaegse surma. Üheks peenosakeste allikaks ongi teetolm.

 

Teadlaste väitel tungivad vähem kui 2,5 mikromeetri suurused osakesed sügavale kopsudesse ja võivad kahjustada meie kudesid. Arstide sõnul mõjutab tahkete osakeste õhusaaste kõige enam väikelapsi, eakaid ja krooniliste hingamisteede ja südamehaigustega inimesi. Kui aga tänavatolmu on palju, võib see olla ohtlik ka suhteliselt tervele inimesele ja aidata kaasa erinevate haiguste tekkele. Lisaks on tänavatolm keskkonnale kahjulik.

 

Mida saab liigse teetolmu tekkimise vastu siis ette võtta? Eelmise kümnendiga võrreldes on olukord Tallinnas juba parem ainuüksi seetõttu, et linnavalitsus otsustas libeda tõrjumisel loobuda liiva kasutamisest ning asendas selle graniitkillustikuga. Linlased saaksid anda oma panuse sellega, kui vahetaksid autodel ilmade soojenemisel esimesel võimalusel talvised naastrehvid suverehvide vastu. Üksnes linnas liiklejatel tasukski eelistada vaid lamellrehve.

 

Kuid kõige kiirema efekti annab ikkagi teetolmu õigeaegne ja tõhus koristamine. Seda tuleks teha kevadel sama metoodiliselt nagu talvel puhastatakse teid lumest. Suurtel riigimaanteedel hakkab harjamine just praegu pihta ning kestab kuni 15 maini. Linnades käib ka juba harjamine, kuid võrreldes lume lükkamisega toimub see töö oluliselt vaoshoitumalt. Pealinna uuel koalitsioonil võiks olla üheks arutlusteemaks lisaks lume tsentraalsele koristamisele ka linna poolt ühtselt korraldatav teetolmu kokkukorjamine.

 

Kaltsiumkloriidi teedele pritsides saab tolmu siduda ja harjates selle mustuse kokku korjata. Tänapäeval on olemas spetsiaalsed harjad nii sõidu- kui kõnniteede koristamiseks. Eriti kurjast on see, kui platside ja kõnniteede puhastamiseks kasutatakse lehepuhureid, mis lennutavad peenosakesi veel omakorda õhus ringi. 

Omavalitsustel tasuks mõelda ka sellele, et seada platside ja parklate omanikele kohustus teha oma valdused pärast lume sulamist tolmust puhtaks.

 

Linnades tekitavad ohtralt tolmu ka ehitus- ja lammutustööd. Ehitusplatside lähedusse jäävad tänavad on üldjuhul väga räpased ning autod ja tuul kannavad selle mustuse mööda linna laiali. Eriti lammutamisega kaasneb meeletu tolm, kui maju lõhutakse kuiva ilmaga ning objekti samal ajal ei kasteta.

 

Vaatamata sellele, et Tallinna heakorra eeskiri ütleb selgelt, et ehitaja peab ära hoidma ehitusobjektilt prahi, pori ja tolmu kandumise sõidu- ja kõnniteele, on see endiselt suureks probleemiks. Kuuldavasti on linnaametnikud üritanud ehitusfirmasid kiitmise ja trahvimisega motiveerida hoidma oma ehitusplatsid korras, kuid paraku kõik ettevõtted ei tegele oma ehitustolmu ohjamisega. Ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rataste eelnev pesemine on kallis kohustus ja ka tööde tellijad ei pruugi seda kulu aktsepteerida. Ehitustolmu levikut saaks vähendada sellega, kui omavalitsused seaks vastavad nõuded ehitatavate ja lammutatavate objektide omanikele ning arendajatele.

 

Luuaga vehkimisest üksi ei piisa, teetolmuga tuleb ennetavalt võidelda ja olemasolev mustus kaasaegse tehnoloogiaga varakult kokku korjata.